Korrusmajade ventilatsioonist

Ventilatsiooni puudulikusele mõeldakse alles siis, kui hallitus on seintel ja tervisehädad kohal.
Korrusmajade ventilatsiooni ei tohi mõtlematult ümber ehitada. Õigeaegne pädev hooldus tagab ventilatsiooni toimimise. Minimaalselt tehakse seda korstnapühkija poolt ämblikuvõrkude lõhkumisega, aga otstarbekam on lasta seda teha ventilatsioonihooldusele spetsialiseerunud ettevõttel.

Peale akende vahetust on paljudes nõukaaegsetes kortermajades tekkinud talvel ventilatsiooni sissepuhe aga mitte väljatõmme šahtidest. Šahtid külmuvad ning WC-s võib mõõta alla +10 kraadist temperatuuri.

Ühe Annelinna kortermaja katusel avanes aga järgnev pilt, et oli suletud plekiga terve püstiku ventilatsioonišahtid katusel.

Avade kinnipanek ei ole lahendus, vaid teeb asja veelgi hullemaks.

Pilt suletud ventilatsioonišhatide avadest

Plekiga suletud ventilatsioonišahtid

Ehitusaegne olukord

Nagu olema peab

 

Surveproovid õhtusel ajal

VeesurveVastu tulles meie klientide soovidele teostame küttesüsteemide surveproove ka tööpäeviti peale tööaega, ehk 17-20.
Hind 65.- soojussõlme kohta.
Seda teenust pakume neile majadele, kelle elanikel on keeruline töölt ära koju tulla surveproovi ajaks.
Surveproovi  maksumus tööajal  – 45.-

Riigikohus: lärmakad naabrid võivad viia ostuotsusest taganemiseni

Kohus. Foto: Lauri Kulpsoo

Kohus. Foto: Lauri Kulpsoo

Hiljuti üht müügilepingust taganemise kaasust arutanud riigikohus leidis, et korteriomandi puudused ei ole piiratud ainult reaalosaga, vaid ka kaasomandi mõttelise osaga ning tegelikult ka elukeskkonnaga tervikuna, vähemalt korterelamu lähiümbruses, vahendab Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid.

Kohtuasjas nr 3-2-1-43-15 lahendas kohus järgmisi müügilepinguga seotud küsimusi: kas korteriühistut koormav laenuvõlg on käsitatav korteriomandi puudusena eelkõige VÕS § 217 lg 2 p 4 tähenduses ja kas müüja pidanuks võla olemasolust ostjat teavitama; kas elamut haldava ühistu mittetoimivus on käsitatav korteriomandi puudusena ja kas müüja pidanuks sellest ostjat teavitama ja milline on taganemiseks mõistlik aeg.

Puuduste osas leidis riigikohus, et korteriomandi puudused ei ole piiratud vaid reaalosaga, vaid ka kaasomandi mõttelise osaga ning tegelikult ka elukeskkonnaga tervikuna, vähemalt korterelamu lähiümbruses. Ostjal on äratuntav oluline huvi näiteks teada saada, et naaberkorteris või korterelamu aias toimuvad sagedasti kärarikkad peod, kuulatakse valjusti muusikat, elamus pakutakse paljudele võõrastele isikutele majutusteenust, et korteriühistul on probleeme võlglastega jne.

Riigikohtu hinnangul saab puudusteks lugeda muuhulgas ka korteriühistut koormavat võlga, mittetoimivat ühistut kui ka nõuetele mittevastavat elektrijuhtmestikku, kui sellest ei ole ostjat informeeritud. Müüdava korteriomandi tavaliseks omaduseks on muuhulgas ka see, et korteriomandit majandatakse nõuetekohaselt, st vähemalt minimaalselt vajalikul määral.

Riigikohus jäi aga seisukohale, et müüjalt ei saa nõuda, et korteriühistu toimiks normaalselt ning ei saa ka nõuda selle puuduse kõrvaldamist, kuid müüja peab ostjale andma teavet selle kohta, kui ühistu või muul viisil kaasomanike suhted mingil põhjusel tõhusalt ei toimi.

Kohtu hinnangul on otstarbekas, vajalik ning aus oleks müügilepingutesse lisada punktid selle kohta, millised puudused müüjale teadaolevalt korteriomandil on. Kui müüja lepingus neid puudusi välja ei too, riskib ta sellega, et ostja võib kasutada tema vastu seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Oluline on ka müügikuulutuse info, mis võib saada lepingu osaks ning ei ole välistatud, et kõik lepingu rikkumised kogumis saavad moodustada aluse lepingust taganemiseks. Selleks tuleb muuhulgas hinnata kõikide puuduste rahalist mõju võrrelduna lepingueseme hinnaga.

Ostja esitas korteri ostulepingust taganemise avalduse, kusjuures taganemise põhjendused esitas ostja mitmes erinevas dokumendis, seejuures nii kohtueelselt kui ka kohtus. Riigikohus leidis, et kui asjal ilmnevad uued puudused, on ostjal õigus neile puudustele tugineda ka siis, kui varem ilmnenud puuduste alusel esitatud hagi on juba kohtu menetluses samuti oli ostjal õigus taganemisavaldust hiljem kohtumenetluses täiendada. Oluline on aga see, et lepingust taganemise mõistliku aja hindamisel tuleb eristada algset taganemisavaldust ja selle hilisemaid täiendusi.

Taganemisavalduse esitamise mõistliku aja kohta märkis riigikohus, et enne valduse saamist ei ole tavajuhul võimalik puudustest teada saada. Kui lähtuda eeldusest, et valdus anti ostjale üle lepingu sõlmimise või sellele järgneval päeval, ei saa väita, et ostja pidanuks väga lühikese ajavahemiku jooksul pärast valduse saamist teada saama kõigist asja puudustest. Riigikohtu hinnangul ei saa aga üldjuhul lepingust taganemise mõistlik aeg olla lühem kui kuus kuud.

Allikas: Postimees.ee

Küttesüsteemid talveks korda!

Rems pushEttevalmistused talveks!

On viimane aeg testida oma küttesüsteemi valmisolekut talvekülmadeks.

Tellige küttesüsteemi surveproov, et nautida tõrgeteta kodusoojust pakaselistel päevadel.

Pakume küttesüsteemi surveproovi hinnaga 45.- soojussõlme kohta, millele lisandub vajadusel lekke otsimise ja likvideerimise tunnihind 19,20 ja vajalike materjalide maksumus.

Surveproovi ajaks tõstetakse süsteemis tavapärast survet ning hoitakse kuni 10 minutit  7 bar. Surve langemine  näitab, et süsteemis on leke.

Kuigi kalendris on alles suvi, ei tasuks kontrolliga viivitada, sest leitud vigade remont võtab ka aega.

Tellimiseks helistage 5813 5600 või saatke soov surveprooviks siit!

Korterite veearvestite taatlustähtajad

ZennerKorterite veearvestite taatlustähtajad on kirjas Majandus- ja kommunikatsiooniministri 12.12.2006.a määruse nr 104
„Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistus, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad” lisa 2 punkt 4.1
[RT I, 28.06.2011, 16 – jõust. 1.07.2011] “Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate kasutusel olevate mõõtevahendite taatluskehtivusajad”

Määrus Riigiteataja.ee lehel

Lisa 2 Riigiteataja.ee lehel

Lühidalt kokkuvõttes!
Korterite veearvesteid tuleb taadelda lasta iga 5. aasta järel!