admin
Korrusmajade ventilatsioonist
Peale akende vahetust on paljudes nõukaaegsetes kortermajades tekkinud talvel ventilatsiooni sissepuhe aga mitte väljatõmme šahtidest. Šahtid külmuvad ning WC-s võib mõõta alla +10 kraadist temperatuuri.
Ühe Annelinna kortermaja katusel avanes aga järgnev pilt, et oli suletud plekiga terve püstiku ventilatsioonišahtid katusel.
 Plekiga suletud ventilatsioonišahtid |
 Nagu olema peab |
Surveproovid õhtusel ajal
Vastu tulles meie klientide soovidele teostame küttesüsteemide surveproove ka tööpäeviti peale tööaega, ehk 17-20.Riigikohus: lärmakad naabrid võivad viia ostuotsusest taganemiseni
Kohus. Foto: Lauri Kulpsoo
Hiljuti üht müügilepingust taganemise kaasust arutanud riigikohus leidis, et korteriomandi puudused ei ole piiratud ainult reaalosaga, vaid ka kaasomandi mõttelise osaga ning tegelikult ka elukeskkonnaga tervikuna, vähemalt korterelamu lähiümbruses, vahendab Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid.
Kohtuasjas nr 3-2-1-43-15 lahendas kohus järgmisi müügilepinguga seotud küsimusi: kas korteriühistut koormav laenuvõlg on käsitatav korteriomandi puudusena eelkõige VÕS § 217 lg 2 p 4 tähenduses ja kas müüja pidanuks võla olemasolust ostjat teavitama; kas elamut haldava ühistu mittetoimivus on käsitatav korteriomandi puudusena ja kas müüja pidanuks sellest ostjat teavitama ja milline on taganemiseks mõistlik aeg.
Puuduste osas leidis riigikohus, et korteriomandi puudused ei ole piiratud vaid reaalosaga, vaid ka kaasomandi mõttelise osaga ning tegelikult ka elukeskkonnaga tervikuna, vähemalt korterelamu lähiümbruses. Ostjal on äratuntav oluline huvi näiteks teada saada, et naaberkorteris või korterelamu aias toimuvad sagedasti kärarikkad peod, kuulatakse valjusti muusikat, elamus pakutakse paljudele võõrastele isikutele majutusteenust, et korteriühistul on probleeme võlglastega jne.
Riigikohtu hinnangul saab puudusteks lugeda muuhulgas ka korteriühistut koormavat võlga, mittetoimivat ühistut kui ka nõuetele mittevastavat elektrijuhtmestikku, kui sellest ei ole ostjat informeeritud. Müüdava korteriomandi tavaliseks omaduseks on muuhulgas ka see, et korteriomandit majandatakse nõuetekohaselt, st vähemalt minimaalselt vajalikul määral.
Riigikohus jäi aga seisukohale, et müüjalt ei saa nõuda, et korteriühistu toimiks normaalselt ning ei saa ka nõuda selle puuduse kõrvaldamist, kuid müüja peab ostjale andma teavet selle kohta, kui ühistu või muul viisil kaasomanike suhted mingil põhjusel tõhusalt ei toimi.
Kohtu hinnangul on otstarbekas, vajalik ning aus oleks müügilepingutesse lisada punktid selle kohta, millised puudused müüjale teadaolevalt korteriomandil on. Kui müüja lepingus neid puudusi välja ei too, riskib ta sellega, et ostja võib kasutada tema vastu seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Oluline on ka müügikuulutuse info, mis võib saada lepingu osaks ning ei ole välistatud, et kõik lepingu rikkumised kogumis saavad moodustada aluse lepingust taganemiseks. Selleks tuleb muuhulgas hinnata kõikide puuduste rahalist mõju võrrelduna lepingueseme hinnaga.
Ostja esitas korteri ostulepingust taganemise avalduse, kusjuures taganemise põhjendused esitas ostja mitmes erinevas dokumendis, seejuures nii kohtueelselt kui ka kohtus. Riigikohus leidis, et kui asjal ilmnevad uued puudused, on ostjal õigus neile puudustele tugineda ka siis, kui varem ilmnenud puuduste alusel esitatud hagi on juba kohtu menetluses samuti oli ostjal õigus taganemisavaldust hiljem kohtumenetluses täiendada. Oluline on aga see, et lepingust taganemise mõistliku aja hindamisel tuleb eristada algset taganemisavaldust ja selle hilisemaid täiendusi.
Taganemisavalduse esitamise mõistliku aja kohta märkis riigikohus, et enne valduse saamist ei ole tavajuhul võimalik puudustest teada saada. Kui lähtuda eeldusest, et valdus anti ostjale üle lepingu sõlmimise või sellele järgneval päeval, ei saa väita, et ostja pidanuks väga lühikese ajavahemiku jooksul pärast valduse saamist teada saama kõigist asja puudustest. Riigikohtu hinnangul ei saa aga üldjuhul lepingust taganemise mõistlik aeg olla lühem kui kuus kuud.
Allikas: Postimees.ee
Elamute halb sisekliima läheb riigile kalliks maksma
„Oleme põhjalikult uurinud sisekliima olukorda korterelamutes. On hooneid, kus sisekliimaga on lood väga halvad, aga ka selliseid, kus olukord on täitsa hea. Kahjuks halb sisekliima domineerib,” tõdeb Tallinna tehnikaülikooli kütte ja ventilatsiooni õppetooli professor Hendrik Voll.
„Sisekliima mõju inimese tervisele, heaolule ja produktiivsusele on väga põhjalikult uuritud. Eesti riigile tähendab halb sisekliima rahalises väärtuses 186 miljoni euro suurust väljaminekut igal aastal. Seda on võimalik vähendada hea sisekliima tagamisega nii rekonstrueerides kui ka uusehitisi ehitades,” lisab professor. Millele see raha siis kulub? Halb sisekliima võib põhjustada mitmesuguseid terviseprobleeme, näiteks suurenenud väsimust, peavalu, allergiaid. Terviseprobleemid omakorda toovad kaasa ravimikasutuse suurenemise, puudutud tööpäevad, väiksema töö tootlikkuse.
„Uutes hoonetes on tähtis välja ehitada soojustagastusega ventilatsioon, rekonstrueeritavate hoonete korral on samuti väga tähtis hea õhuvahetuse olemasolu ja küttesüsteemi renoveerimine,” rõhutab ta.
Renoveerige elamuid kompleksselt
Paljudes kortermajades ongi soojustatud fassaadi, renoveeritud küttesüsteemi ning paigaldatud hea soojapidavusega pakettaknad, et soojuskadusid vähendada. Kui aga hoone renoveerimise ajal ventilatsioonisüsteemi nüüdisajastamisele tähelepanu ei pöörata, võib korterite õhuvahetus muutuda olematuks.
„Paljud korterid on pärast akende vahetamist pakettakende vastu hakanud hallitama,” märgib Voll ja rõhutab, et piisav õhuvahetus on nii inimeste kui ka korteri tervise seisukohast ülioluline. „Teoreetiliselt saab õhuvahetust korraldada loomuliku või mehaanilise süsteemiga. Loomuliku süsteemi häda on selles, et see ei taga stabiilset õhuvahetust aasta läbi. Talvel võib õhuvahetus olla liiga intensiivne ja enamikul ajal aastast üldse mitte toimida. Stabiilse õhuvahetuse tagab ikkagi mehaaniline ventilatsioon,” ütleb professor.
Selleks, et elamu renoveerimine annaks võimalikult hea tulemuse – nii energiasäästu kui ka kvaliteetse siseõhu korterites –, tuleb korterelamut renoveerida kompleksselt, kordab professor kuldreeglit. „Näiteks kui hoone soojustatakse, aga küttesüsteemi ei reguleerita, võib ruumide temperatuur tõusta liiga kõrgeks, inimesed avavad jahutamiseks aknad ja energiasäästu ei saada. Tähtis on ka õhuvahetuse tagamine. Neljaliikmeline pere aurustab ööpäevas umbes 7–9 liitrit vett, mille peab ruumist välja viima. Vastasel korral kondenseerub see ruumi seintel ning ei lähe kaua aega, kui korter hallitama hakkab,” märgib Voll.
Allikas: Linnaleht
Kuidas ära tunda veetrassi purunemist maja ees?
Maa sees oleva toru purunemisest annavad märku näiteks maapinnale tekkinud allikad.
