• 1986. aastal ehitatud Akadeemia tee 5a on viimane TTÜ linnaku üliõpilaskodu, mis on rekonstrueerimata.

Töö saab tehtud paari nädalaga

Kui muidu kulub viiekorruselise paneelmaja soojustamiseks mitu kuud, siis TTÜ ühiselamu peaks uue kuue saama enne jaanipäeva kahe nädalaga. «Ei pea tellinguid ehitama, maja on kogu aeg köetav, akende vahetamisel ei lähe toad külmaks,» kiitis Kalamees uut lahendust. Uue tehnoloogia eeliseks on ka see, et seda saab kasutada talvel, vaid suurte sügisvihmade ajal tööd teha ei saa, sest muidu võib probleeme põhjustada vihmaga seintesse kogunenud niiskuse kuivamine.

Teiseks räägib uue tehnoloogia kasuks ka oluliselt parem tulemus. «Kvaliteet on oluliselt parem, kui selle on teinud õppinud mehed puitmajatehases, eriti kui vaatame krohvitud soojustusega lahendusi Musta- ja Õismäel, kus paljud krohvitud soojustusega fassaadid juba lagunevad,» rääkis Kalamees. Kui majandusarvutuse puhul võtta arvesse ka asjaolu, et sellised majad tuleb viie või kümne aasta pärast uuesti üle krohvida ja selleks on vaja tellinguid, siis hinnaerinevus professori sõnul enam nii suur ei tulegi.

Uut lahendust saab kasutada ka telliskivimajade kordategemisel, ainult siis on välisfassaadiks paari sentimeetri paksune tellis ning maja säilitab oma esialgse väljanägemise. Kuna mineraalvill ei vaju, siis peaks soojustus professori sõnul julgelt pool sajandit vastu pidama.

Viltused seinad nõuavad lisatööd

Kuigi nõukogude ajal pandi majad kokku tehases valmistatud paneelidest, kipuvad seinad olema pisut kõverad. Erand pole ka renoveeritav ühiselamu. Kalamehe sõnul mõõtsid TTÜ geodeedid maja laserskaneeringuga üle ja tulemuseks oli detailne punktipilv. «(Paneelide – toim) projekteerija saab sealt võtta täpsed andmed ja seina kõverustega arvestada,» selgitas professor. Kohtades, kus sein on kõveram, pannakse vastavalt kas rohkem või vähem soojustusmaterjali. «Soojustuse paksus tuleb 35 cm, üle 40 cm ei ole palju mõtet panna,» lisas professor.

Ühistute suurimad vead

Kui kortermajade renoveerimisel jäetakse ventilatsioon korda tegemata, siis kipuvad siseruumid kiiresti umbseks minema ja hallitama hakkama. TTÜ ühiselamut renoveerides pannakse aga ventilatsioonitorud välispaneeli sisse.

Teine suurem viga  kortermajade renoveerimisel on see, et fassaadipaneelide välimine koorik jäetakse täiendavalt ankurdamata. «Välisfassaad on riputatud armatuuriga sisemise armatuuri külge, aga mõnikord on see hakanud roostetama ja kunagi ei tea, kaua see kestab,» selgitas Kalamees. Et kanda välise paneelikihi koormus üle kandekonstruktsioonile, on see vaja kinnitada lisaankrutega.

Ühiselamu jaoks tellitud paneelid on nii suured, et katavad kinni ka omaaegsed rõdud, muutes need siseruumi osaks. «Ilma lisasoojustamata jääb sinna palju külmasildu,» põhjendas Kalamees seda lahendust. Juba praegu on rõdu ja toa vaheline sein lahti lõigatud ning paneelide saabudes võetakse need koos akendega eest ära. Tänu sellisele lahendusele muutuvad ka trepikodade mademed laiemaks. Uudse lahendusena projekteeriti läbi ka lahendus, kus laiendatud trepikotta mahuks ära lift. «Kuna inimkond vananeb ja on rohkem abivahendiga liikujaid, siis liftiga saaks ka ratastooliga viiendale korrusele,» rääkis professor.