Parkimiskoha eest maksab ka jalamees

“Korterühistu laiendas oma parklat kümneks aastaks linnalt renditud alale,” alustas pöördumist Tartu Ekspressi lugeja. 

1. Kas seaduse järgi peavad parklakohtade rajamise tasu katma kõik ühistu liikmed või ainult uue kaasomandi tegelikud kasutajad?

2. Praegu on võetud parkla laiendamise tasu remondifondi rahadest, mis tähendab, et ka autot mitteomavad ühistu liikmed maksavad kaasomandi eest, mida nad ei vaja. Kas selline tegu on kooskõlas seadustega?

3. Kas saab millegagi õigustada olukorda, kus juhatus ei esita mitme kuu jooksul (15. mai – 11. detsember) korduvatele meeldetuletustele vaatamata kaalutletud otsust ühistu liikme palve kohta?

4. Milline oleks lõplik õiguspärane lahendus, mis paneks punkti esitatud olukorrale?

Vastab jurist Tanel Melk:

“1. Kaasomanikud kasutavad ja valdavad ühist asja kokkuleppe või enamuse otsustuse alusel, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Samuti otsustatakse ka kaasomandi eseme korrashoidmiseks, säilitamiseks ja alalhoidmiseks vajalike toimingute tegemine. Ühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile liikmetele kohustuslikud.

Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Seega pidi vastav otsus parkla laiendamiseks olema vastu võetud kaasomanike koosolekul ning kui enamus otsustas parklat laiendada, siis sellega kaasnevate kulude kandmine jääb kõikidele kaasomanikele vastavalt nende osa suurusele ühises asjas. Kõigil ühistu liikmetel on ka võrdne õigus parklat kasutada.

2. Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Seega maksavad parklaga seotud kulud kõik kaasomanikud, vaatamata selle, kas neil on auto või mitte, sarnaselt nagu katuse remontimise kulud kannavad ka esimese korruse korterite omanikud.

3. Tulenevalt seadusest peab juhatus andma korteriühistu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Seega on oluline välja selgitada, kas juhatus on päringud ja avaldused kätte saanud, kas esitatud päringud käsitlevad sellist infot, mille selgituste saamiseks on korteriühistu liikmel õigustatud huvi ja kas juhatuse liikme teabeandmise kohustus on põhikirjas kuidagi täpsustatud.

4. Kui ühistu otsused olid võetud vastu seadusekohaselt, siis on nad ka liikmetele täitmiseks kohustuslikud. Üldkoosolek teostab järelevalvet teiste organite tegevuse üle. Selle ülesande täitmiseks võib koosolekul määrata revisjoni või audiitorkontrolli.”

Allikas: Tartu Ekspress