Ainult puhtad keskkütte- ja jahutussüsteemid tagavad väikesed ekspluatatsioonikulud

Bauer Veetehnika OÜ Lõuna-Eesti juht Ilmar Sild näitab, millised näevad seest välja malmist keskkütteraadiaatori ribid enne ja pärast püsiläbipesusüsteemi Bauer paigaldamist.

Peaaegu igas Eestimaa linnas on keskküttesüsteeme, mis on ehitatud esimese Eesti vabariigi ajal. Nii Tallinnas, kui Tartus ja Pärnus, samuti paljudes väikelinnades ja alevites on üle 80 aasta
tagasi ehitatud küttesüsteemid, mis töötavad tõrgeteta siiamaani. See tähendab,  et korras keskküttesüsteemid kestavad inimese eluea. Mis on siis põhjus, et paljud, juba 25-35 aasta vanused kesküttesüsteemid on amortiseerunud ja nõuavad väljavahetamist. On teada, et 80 % kesküttesüsteemidest vahetatakse välja sellepärast, et torud, soojusvahetid ja boilerid on ummistunud. Ainult väike protsent torustikust vahetatakse välja seoses läbiroostetamisega.

Kui arvestame sellega, et 85 korteriga korrusmaja keskküttesüsteemi väljavahetamine võib maksta 80 tuhat eurot, on tegemist väga suurte summadega. Tulebki välja, et korterielanik tegeleb  koguaeg torustike renoveerimislaenu maksmisega. Siit ka tõdemus; mida paremini keskküttesüsteeme hooldame, seda kauem need kestavad. Pole ju saladus, et korras keskküttesüsteemide kasutamine on energiasäästlik – tarbijale jääb rohkem raha taskusse.

Põhjusi, miks keskküttesüsteemid korrast ära lähevad, on mitmeid. Kõige tavalisem on ajapikku tekkinud ummistused. Torud lähevad lihtsalt umbe ja soojus ei jõua kohale. Selles on paljuski
süüdi tarbijad ise. On ka praegu korrusmaju, kus keskküttesüsteemist lastakse suveks vesi välja ja arvatakse, et niiviisi roostetavad torustikud vähem. On maju, kus lekked keskküttesüsteemist
on nii suured, et ööpäevas tuleb lisada juurde suur kogus lisavett. Suveks pannakse seisma kõik pumbad ja lülitatakse keskküttesüsteem välja. Sellest ka igasügisene suur avariide arv. Terve suve seisnud pumbad on kinni jäänud ja põlevad käivitamisel läbi. Soojusvahetitesse on tekkinud sade, kinni on jäänud termoregulaatorid ja reguleerklapid. Mitme kuu vältel on torustikesse tekkinud õhukotid, millest on raske lahti saada. Kuidas on üldse võimalik hoida keskküttesüsteemi tasakaalus, kui torustikud on sadet ja ummistusi täis. Nii mitmelgi korrusmajal tasakaalustatakse kütteperioodi jooksul keskküttesüsteemi mitu korda.

Kui rääkida kortermajade ühistute juhatustega, siis üsna sageli öeldakse, et korralikult saavad nad keskküttesüsteemid tööle alles kevadeks, vahetult enne kütteperioodi lõppu.

Viimastel aastatel on probleemiks saanud suured ärimajad, büroohooned ja kaubandusmeelelahutuskeskused.

Nendel hoonetel on nii keskkütte-, jahutus- kui ventilatsioonisüsteemid ehitatud nii, et need peavad töötama pidevalt. Järjest suurenev sadestiste teke viib aga olukorrani, kus ühel päeval süsteemid lihtsalt ei tööta. Ummistused on niivõrd suured, et vesi enam ei liigu. Uued keerukate torustikega korruselamud ning suured büroo ja vabaajakeskused aga ei võimaldagi perioodilisi läbipesusid teha. Hoonete tehnosüsteemid on ehitatud nii, et nad töötaksid pidevalt. Talvel toimub kütmine ja suvel jahutamine. 

Viimased suured avariid on tekkinud just suurte ärimajade jahutussüsteemides, kus glükooli kontuurides on tänu ummistustele lõhkenud torustikud. Reeglina lae alla ehitatud jahutussüsteemide
avariide tagajärjed on väga suured.

Mis siis ummistusi tekitab?

Üks suuremaid probleeme, mis kütte ja jahutussüsteemides tekib on elektrokeemilise korrosiooni tagajärjel tekkiv magnetiit, ja seda just viimastel aastakümnetel, kus kütte- ja jahutussüsteemide
ehitusel kasutatakse väga palju erinevast metallist materjale. Elektrokeemiline korrosioon tekib süsteemis erinevate metallide omavahelisel reageerimisel, kui need puutuvad kokku süsteemis ringleva veega.
Tekib must kleepuv sade ehk magnetiit, mis ladestub torustikus, radiaatorites, kalorifeerides ja soojusvahetites ning ummistab ka termoregulaatorid. See kõik toob kaasa küttekulude märgatava
suurenemise, sest teadaolevalt suurendab ühe millimeetrine kiht sadet küttekulusid kuni 10%. Analoogne elektrokeemiline korrosioon tekib kõigis vedelike kontuurides. Pole vahet, kas on tegemist küttesüsteemi, jahutussüsteemi või ventilatsioonisüsteemidega, pole vahet, kas kasutatakse hariliku vett, keemiliselt töödeldud vett, tosooli või glükooli. Magnetiit hakkab tekkima kohe, kui süsteem vedelikuga täita ja seda tekib koguaeg juurde.
Kui vanad nõukogudeaegsed keskkütte- ja jahutussüsteemid koostati väga suurte toruläbimõõtudega ja neil oli aega ummistuda, siis tänapäeva ligi 3-5 korda peenematest torudest süsteemid
on haavatavad iga väiksemagi ummistuse korral. Vanad süsteemid olid väga ebaefektiivsed, seevastu uued keskkütte- ja jahutussüsteemid on koostatud ratsionaalselt, aga nõuavad ka kvaliteetset
ekspluateerimist. Ainult siis nad ka kestavad.
Sageli minnakse liiga kergelt seda teed, et vahetatakse välja kogu majasisene torustik ja arvatakse, et nüüd on asi igaveseks korras. Kui ei hoolda, läheb uus torustik samamoodi sadet täis
ja ummistub.
Viimastel aastatel on suurenenud probleem majadega, kus kasutatakse põrandakütet. Põrandakütte kontuurides on vesi 25–32 kraadi. Parim keskkond bakterite tekkeks. On juhuseid, et
juba peale kolmandat kütteperioodi on korrusmajade põrandaküttekontuurid täielikult ummistunud. Omaette suure probleemi moodustavad individuaalmajad, kus on põrandaküttekontuurid
ja on kasutatud looduslikku „hästi elavat“ vett nt. tiigivett. Niigi bakteritest tulvil vesi hakkab põrandakütte kontuure kinni kasvatama. Nende kontuuride lahtisaamiseks aga meetodit pole. Nii ongi kätte jõudnud olukord, kus mõned aastad tagasi ehitatud majadel võetakse põrandaid üles, et ummistunud küttekontuurid uute vastu vahetada. Kuna püsiläbipesuseadmete Bauer kasutamine takistab bakterite kasvu küttevees, ongi järjest rohkem hakatud neid seadmeid põrandakütte kontuuride ummistuste vältimiseks kasutama.

Kuidas siis seda olukorda lahendada? – Kütte- ja jahutussüsteemid tuleb hoida puhtad!

Torustike läbipesuks on aastakümnete jooksul mõeldud välja igasuguseid lahendusi; kasutatakse küll kompressoriga läbipesu, hüdrolööke ja mis veel eriti hull, keemilist – happega läbipesu.
Kuna olen mitme aastakümne vältel selliste probleemidega vahetult kokku puutunud, pean happega või happe baasil tehtud lahustega läbipesu küll väga äärmuslikuks meetodiks. On hooneid,
millel vahetatakse vesi välja 3 kuni 5 aasta tagant, sest sadet täis vedelikku ei jõua pumbad ringi pumbata ja põlevad läbi. Vee vahetusega satub aga süsteemi uuesti hapnik ja korrodeerumine
ning sadestiste teke jätkub uue hooga.

Uued keerukate torustikega korruselamud ning suured büroo ja vabaajakeskused aga ei võimaldagi perioodilisi läbipesusid teha. Kui veel aastaid tagasi tehti suviti perioodilisi läbipesusid,
siis nüüd on järkjärgult selle asendanud püsiläbipesuseadmed. Hoonete tehnosüsteemid on ehitatud nii, et need töötaksid pidevalt, neid ei panna enam mingiks ajaks seisma, et siis hooldus-läbipesusid teha. Talvel toimub kütmine ja suvel jahutamine. Puhtana tuleb hoida mitte üksnes korrusmajade küttesüsteemid. Sama tähtis on puhtad hoida individuaalmajade küttetorustikud. Praktika on näidanud, et esimesed häired on väikestes individuaalmajade süsteemides tekkinud 6-7 aastal peale süsteemi käivitamist, põrandakütetega majades ummistused, mida enam lahti ei saa 12-15 aasta pärast. On „rekordmaju“, kus keskküttesüsteem on seiskunud kolmandal kütteperioodil just bakteritest tekkinud ummistuste tõttu.

Tänapäevased kütte- ja jahutussüsteemid nõuavad püsiläbipesusüsteeme Parim meetod torustike korrashoiuks on kemikaalivaba püsiläbipesu ehk nn. Bauer tehnoloogia kasutamine

Kui torudest kas või natukenegi vett läbi voolab ning torustik ja radiaatorid pole läbi roostetanud, siis keskküttesüsteemi väljavahetamisest kümneid kordi odavam ning keskkonnasõbralikum meetod on elektromagnet-veetöötlusseade ehk nn Bauer-tehnoloogia kasutamine. 
Selle tulemusel mineraalid ei sadestu enam torudesse, soojusvahetitesse ega muudesse veega kokkupuutuvatele pindadele. Varem tekkinud sade hakkab järk-järgult pehmenema ning aegamisi pinnalt eralduma. Sadestis eemaldatakse süsteemist spetsiaalse filtri abiga.

Bauer elektromagnet-veetöötlusseadmete kasutamine pikendab torustike ja kodumasinate eluiga 2-3 korda. Seadme töö põhineb elektromagnetvälja omadusel mõjutada vees lahustunud mineraale, takistades torustikus katlakivi ladestumist, bakterite arengut ja korrosiooni. Kaob ära vajadus igaastaseks süsteemi läbipesuks.
Keskkütte- ja jahutussüsteem püsib tasakaalus ja töötab nii, nagu ta on projekteeritud. Rikked ja probleemid kaovad.

Püsiläbipesu seadme Bauer kasutamine tähendab elanike ja ettevõtete jaoks otsest rahalist säästu, kuna kütte ja jahutussüsteemide energiakadu on viidud minimaalseks.

Ilmar Sild,
Bauer Veetehnika OÜ Lõuna-Eesti juht
tel 5911 1548,
ilmar.sild@bauer.ee
www.bauer.ee