Selge
Today
Selge
High 23°/Low 14°
0%
Vihma võimalus
Tomorrow
Vihma võimalus
High 21°/Low 14°
50%
Peamiselt pilves
Friday
Peamiselt pilves
High 24°/Low 15°
20%

Mustamäel katsetatakse paneelmajade päästeplaani

Unustage ära aeganõudev tellingute rajamine, nädalaid kestvad tolmutavad ehitustööd ja kahtlane töökvaliteet – seda kõike on võimalik korterelamute kordategemisel vältida, sest uudne tehnoloogia laseb majadele n-ö uue kuue selga õmmelda.
«See maja on täpselt samas heas või halvas korras, kui teised omaaegsed paneelmajad,» rääkis Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) professor Targo Kalamees Mustamäel kunagist pereühiselamut näidates. Paarkümmend aastat paljude tudengiperede esimeseks oma koduks olnud maja seisukorda hindab ta üsna heaks.Kõige rohkem on korrosioon ligi pääsenud rõdupaneelidele ja varikatustele, mõnes kohas on rõdu servapaneelide armatuur roostetama hakanud. Kuna omal ajal planeeriti paneelide liitumiskohad ilma soojustuseta, siis on neis kohtades hakanud seinanurgad hallitama. «Kõik see, mis maja ennast püsti hoiab, on heas olukorras,» kinnitab Kalamees.Jaanuarist tühjaks kolitud ühiselamust saab Eesti esimene liginullenergiahooneks terviklikult renoveeritud korterelamu katseprojekt, kus katsetatakse vana korrusmaja soojustamisel uut tehnoloogiat. Mateki tehas teeb valmis välispaneeli koos soojustuse, ventilatsioonitorude ja akendega ning objektil tuleb vaid paneelid ette tõsta ja liitekohad tihendada. «Brigaad paneb uued paneelid ette, võtab vana akna eest ära, viimistleb aknapaled – ja ongi valmis,» kirjeldas ta töö käiku.

  • 1986. aastal ehitatud Akadeemia tee 5a on viimane TTÜ linnaku üliõpilaskodu, mis on rekonstrueerimata.

Töö saab tehtud paari nädalaga

Kui muidu kulub viiekorruselise paneelmaja soojustamiseks mitu kuud, siis TTÜ ühiselamu peaks uue kuue saama enne jaanipäeva kahe nädalaga. «Ei pea tellinguid ehitama, maja on kogu aeg köetav, akende vahetamisel ei lähe toad külmaks,» kiitis Kalamees uut lahendust. Uue tehnoloogia eeliseks on ka see, et seda saab kasutada talvel, vaid suurte sügisvihmade ajal tööd teha ei saa, sest muidu võib probleeme põhjustada vihmaga seintesse kogunenud niiskuse kuivamine.

Teiseks räägib uue tehnoloogia kasuks ka oluliselt parem tulemus. «Kvaliteet on oluliselt parem, kui selle on teinud õppinud mehed puitmajatehases, eriti kui vaatame krohvitud soojustusega lahendusi Musta- ja Õismäel, kus paljud krohvitud soojustusega fassaadid juba lagunevad,» rääkis Kalamees. Kui majandusarvutuse puhul võtta arvesse ka asjaolu, et sellised majad tuleb viie või kümne aasta pärast uuesti üle krohvida ja selleks on vaja tellinguid, siis hinnaerinevus professori sõnul enam nii suur ei tulegi.

Uut lahendust saab kasutada ka telliskivimajade kordategemisel, ainult siis on välisfassaadiks paari sentimeetri paksune tellis ning maja säilitab oma esialgse väljanägemise. Kuna mineraalvill ei vaju, siis peaks soojustus professori sõnul julgelt pool sajandit vastu pidama.

Viltused seinad nõuavad lisatööd

Kuigi nõukogude ajal pandi majad kokku tehases valmistatud paneelidest, kipuvad seinad olema pisut kõverad. Erand pole ka renoveeritav ühiselamu. Kalamehe sõnul mõõtsid TTÜ geodeedid maja laserskaneeringuga üle ja tulemuseks oli detailne punktipilv. «(Paneelide – toim) projekteerija saab sealt võtta täpsed andmed ja seina kõverustega arvestada,» selgitas professor. Kohtades, kus sein on kõveram, pannakse vastavalt kas rohkem või vähem soojustusmaterjali. «Soojustuse paksus tuleb 35 cm, üle 40 cm ei ole palju mõtet panna,» lisas professor.

Ühistute suurimad vead

Kui kortermajade renoveerimisel jäetakse ventilatsioon korda tegemata, siis kipuvad siseruumid kiiresti umbseks minema ja hallitama hakkama. TTÜ ühiselamut renoveerides pannakse aga ventilatsioonitorud välispaneeli sisse.

Teine suurem viga  kortermajade renoveerimisel on see, et fassaadipaneelide välimine koorik jäetakse täiendavalt ankurdamata. «Välisfassaad on riputatud armatuuriga sisemise armatuuri külge, aga mõnikord on see hakanud roostetama ja kunagi ei tea, kaua see kestab,» selgitas Kalamees. Et kanda välise paneelikihi koormus üle kandekonstruktsioonile, on see vaja kinnitada lisaankrutega.

Ühiselamu jaoks tellitud paneelid on nii suured, et katavad kinni ka omaaegsed rõdud, muutes need siseruumi osaks. «Ilma lisasoojustamata jääb sinna palju külmasildu,» põhjendas Kalamees seda lahendust. Juba praegu on rõdu ja toa vaheline sein lahti lõigatud ning paneelide saabudes võetakse need koos akendega eest ära. Tänu sellisele lahendusele muutuvad ka trepikodade mademed laiemaks. Uudse lahendusena projekteeriti läbi ka lahendus, kus laiendatud trepikotta mahuks ära lift. «Kuna inimkond vananeb ja on rohkem abivahendiga liikujaid, siis liftiga saaks ka ratastooliga viiendale korrusele,» rääkis professor.

Kuigi Kalamehe kinnitusel on uudsete paneelide paigaldamiseks vaja vaid tühja parkimisplatsi, siis TTÜ ühiselamu kõrval on korralik tallermaa. «Kuna seda maja pole 30 aastat remonditud, siis teeme selle ka seest korda, sellepärast ümbrus ongi selline,» selgitab Kalamees.
Lisaõhku sõpradele
Ühiselamust saab liginullenergiahoone, kus energiakasutus on viidud minimaalseks. Katusele tulevad päiksepaneelid ja kollektorid tarbevee soojendamiseks. Päikesekollektorid suudavad anda sooja vett kevadest sügiseni, muul ajal kasutatakse kaugkütet. «Pool maja on tehtud nii, et duši- ja köögikraanivesi läheb heitvee soojustagastisse, kus soe vesi jahutatakse maha ja sellega eelsoojendatakse suuresti üles minevat vett,» selgitas Kalamees. Heitveesoojustagasti toimib aasta läbi, kuid selle efektiivsus on väiksem. «Siis saabki võrrelda kahte varianti – päikesekollektoreid, mis on kõrgema efektiivsusega, aga lühemat aega, ja heitveesoojustagastit, mille efektiivsus on väiksem, aga töötab aasta läbi,» rääkis Kalamees.

Samuti on majas kavas hakata testima soojustagastiga sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteeme. Pooles majas on tsentraalne ventilatsioonisüsteem, teises pooles korteripõhine ventilatsiooniseade.

«Pool tudengitest saab kodust ära minnes ventilatsiooni maha keerata või kui 10 sõpra külla tulevad, õhku juurde anda,» tõi Kalamees näite. Paari aasta pärast peaks selge olema, millised on testitud lahenduste plussid.

Kui arvestada tarbevee soojendamise, kütte ja ventileerimise energiakasutust, siis renoveeritud ühiselamus peaksid need olema Kalamehe arvates  kuni 80 protsenti  väiksemad kui renoveerimata majas. «Igal juhul on tasuvusaeg märkimisväärselt lühem, kui lahenduse enda kestvus,» on professor veendunud.

Paneelmaju pole mõtet lammutada

Kalamees on veendunud, et vanu paneelmaju on mõtet korda teha. «Ohtlik on elada sees siis, kui see hallitab, aga kui hoone on soojustatud, küte ja ventilatsioon korda tehtud, siis peab korteris olema pesumaja, et toanurgad hallitama hakkaksid,» sõnas ta. Arvestades seda, kui palju paneelmaju ehitati Eestis aastatel 1965 kuni 1985, siis nende majade maha lammutamine ja samas mahus uusehitus ei ole mõeldav.

Ehitada või lammutada?

Nõukogudeaegse korterelamu tervikrenoveerimisel on keskmine ruutmeetri hind 265 eurot/m² kohta. TTÜ ühiselamu renoveerimine on mõnevõrra kallim, kuna täielikult uueneb siseviimistlus, köökide ja vannitubade sisustus, elektrisüsteem jne, mida tavalisel korterelamul ei uuendata sellises mahus. Uue maja ehitusmaksumus on üle 1000 euro/m² kohta. «Uue maja eeliseks võib olla nüüdisaegsem ruumiplaneering ja võimalus teha maa alla parkimiskohti,» selgitas ta. Ta tõi näiteks ministeeriumite tornid, mille Riigi Kinnisvara otsustas lammutada just seetõttu, et senine planeering ei vastanud tänapäeva vajadustele.

TTÜ ühiselamu renoveerimisel kasutatavad moodulpaneelid on välja töötatud Horizon 2020 uurimisprojekti MoreConnect  raames. Eestis osalevad MoreConnect uurimus- ja arendustöös lisaks TTÜ-le veel Matek AS ja REF Ehitustööd OÜ. Renoveerimise peatöövõtja on OMA Ehitaja ja peaprojekteerija Sirkel & Mall OÜ.

Kas on mõtet soojustada ainult otsaseinu

Kalamehe sõnul tuli otsaseinte soojustamise komme Eestisse 1990ndate alguses. Siis leiti, et majandusarvutuste järgi on sileda pinna soojustamine kõige lühema tasuvusajaga. Professori sõnul kaob tegelikult soojust ära ka pikiseinast ja kuna nende seinte pindala on suurem, on ka kadu summaarselt suurem.

«Võib ju jupikaupa teha, aga praegune aeg on nii soodne, et teha kõik korraga ära,» on Kalamees veendunud. Tänu Kredexi 40-protsendilisele toetusele on kortermajade korrastamine elanike jaoks soodne. «Need, kes praegu ära ei tee, kiruvad ennast kolme aasta pärast, kui fondide rahad on otsas, ja siis peab ühistu praegune juhtkond endale otsa vaatama ja küsima, miks tegemata on,» lisas professor.

Allikas: www.postimees.ee

Puulehtede äravedu Tartu linnas

Teostame puulehtede äravedu Tartu linnas.

  • Lehed peavad olema pakitud kuni 150 L prügikottidesse.
  • Lehekotil on kaalupiirang, üks töömees peab seda jõudma tõsta.
  • Kui kott on raskem, siis rakendatakse topelthinda.
  • 150 L lehekoti äravedu maksab 2,26. Miinimumarve: 22,60.
  • Võib tellida ka muu kola äravedu.
Tellimine tel. 735 37775813 5600 või maret@juntson.ee

Koolitus – Kuidas hoida korras kodus olevaid tehnosüsteeme

Neljapäeval, 11.05.2017 on tulemas tarvilik koolitus:

“Kuidas hoida korras kodus olevaid tehnosüsteeme”

Teemad: 

  • Tehnosüsteemid kodus- ventilatsioon, veevärk, kanalisatsioon, elekter, küttesüsteem
  • Enamlevinud probleemid tehnosüsteemides ja põhjused
  • Tegutsemine avarii korral
  • Tehnosüsteemide hooldus

Juhendaja: Jüri Juntson

Lisainfo leiad siit

Ehitusvead riigi kinnisvara kogemustes

Riigi Kinnisvara on osalenud erinevate hoonete projekteerimisel ning ehitusel. Sellest on kogunenud terve hulk kogemusi võimalikest probleemidest, mida on tulnud parandada tagantjärele. 

Käesoleva pildialbumi mõte on koondada tüüpsemad situatsioonid ja probleemid ning juhtida ehitajate tähelepanu neile enne, kui tuleb töid ümber tegema hakata.

Pilt on jätkuvalt parem kui tuhat sõna koosolekulaua taga!

Uuendame pildialbumit jooksvalt, kuid loodame, et lisamisi tuleb ette järjest harvem. 

Allikas: https://rkas.jimdo.com/

Jõulukuuskede äravedu

Juntson Haldus OÜ pakub teenusena kuuskede äravedu:kuusk

  • kuni 10 kuuske 25.-
  • 11 kuni 20 kuuske 45.-
  • Üle 20 kuuse hind kokkuleppel.
Võimalik tellida ka muude esemete (mööbel, kodumasinad  jne.) äraviimist konteinerite kõrvalt ja keldrist!

Tellimiseks helistada tel. 58135600 või  7353777

Tellimust saab esitada ka: http://juntson.eu/hinnakiri/tellimine/

Kogemustega mehed, head riistad!

Juntson Haldus OÜ investeerib aega ja vahendeid oma tööriistadesse ja töötajate koolitamisse.
 
Sel korral oleme soetanud uued Milwaukee tööriistad, et teha tööd veelgi mugavamalt ja kvaliteetsemalt.

Ketaslõikur, akusaag ja torupress koos peadega mõõtudele 16, 20, 25, 32.

Elektriboileriga sooja vee tegemisest

Lugu järgmine:

Klient tellis külma vee arvesti vahetuse, kuna sooja vett tehakse korteris elektriboileriga. Aga külma vee kraani sulgedes ei tahtnud soe vesi kuidagi kinni jääda-sooja vett tuli kraanist edasi mühinal.

Korteriomanik kinnitas veelkord et teeb sooja vett elektriboileriga. Boiler oli ka sisse lülitatud. Aga kust saab boiler külma vee mida soojendada kui külmavee kraan on kinni?

Nagu fotolt näha oli demonteeritud veearvesti ja sinna vahele pandud kolmik ning korter tarbis sooja vett otse püstikult ilma selle eest maksmata.

Korteriühistute juhid ja haldurid – korterites, kus on elektriboilerid, aga samas on majas ka sooja vee püstik siis tasub hoolikalt kontrollida, et kui korteri külm vesi kinni panna, kas ka sooja vett enam ei tule.

sooja-vee-arvesti-puudu sooja-vee-arvesti-paigaldatud

Torud tilguvad…

Aastaid tagasi on torule paigaldatud avariiklamber, aeg on oma töö teinud. Avariiklamber on ajutist laadi ning kindlam on torustiku lõik välja vahetada.

Valamukappi tasub aegajalt vaadata sellise pilguga, et ega seal midagi tilgu või märg ole.

Antud tilkumine viienda korruse korteris jõudis juba kolmandale – põhjuseks lekkiv survevoolik.